Hamlet, Terve Raamat
(Viskab hauast pealuu välja.)
HAMLET: Sel pealuul oli kord keel ja ta võis laulda. Kuidas see
lontrus teda vastu maad virutab, nagu see oleks eesli lõualuu,
millega Kain esimese mõrva toime pani! See võis olla mõne poliitiku
peakolu, kelle üle see eesel nüüd valitseb, mõne, kes Jumalat ennast püüdis
tüssata, nagu Kain seda tegi. Eks?
HORATIO: Võis küll, mu prints.
HAMLET: Jah, ja nüüd on ta vaglaemanda omand ja labidaisanda
pillutada. On see alles täispööre!
(Hauast lendavad välja mõned kondid.)
HAMLET: Kui me ainult suudaksime seda taibata. Kas need luud
sigitati ainult selleks, et nendega saaks kurni mängida? Minu kondid
hakkavad selle mõtte peale valutama.
HAUAKAEVAJA : (laulab)
Las käia, kirka, labidas,
sest surilina üll.