"vagevust" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Ja viimaks - sa pead leppima sellega,et ma ei lase sind hetkekski silmist. Hommikuti me arkame vara ja ohtul heidame hilja magama. Meie puhkehetked on liihikesed - sa ju moistad, et seda on vaja, kuj me tahame ruttu parale jouda." Vaevumargatav naeruviirg jooksis ule lambakarjuse nao. Jarsku oli ta taibanud, kellega on tal tegu. Seeoli Aeg, inimeste isand, seesama,kes pani inimesi nende pisukeste ja suuremate soovide ning tahtmiste varal end orjama. Karjus otsust~s Aja vagevust proovida. "Hea Vooras, su jutt on meeldiv mu korvadele ja linn, millest sa koneled, oleks hea eluase nii sulle kuj mulle. Ma tulen sinuga kaasa." "Lahme siis." Karjus jattis teejoomise pooleli, sidus v66 v66le ning laks Vooraga ule magede. Esimese paeva sammusid nad korvuti ning vahetasid harva mone sona.Vooras kaskis karjusel hoida pilk kindlalt teerajal, mis magede nolvadel ussina kaugusse lookles ning homsesse suundus..:Nad laksid