Lambakarjus ja aeg
karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest,
uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik
lAMBAKARJUS JA AEG
imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei
osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga
nainud, k6ike oma ihuga tundnud. Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged
maad ja salaparased linnad oma vagevate kuningatega olid karjus ise -
et ta oli terve maailm ning lisaks sellele oli veellugematuid maailmu tema
sees varjul.
Kularahvas ei saanud seda kuidagi moista. Inimeste paevad olid tais
t6id ja toimetusi. "Hommik on keskpaevast varskem ja vaekam," utlesid
nad ja tousid aegsastiasemelt, et minna pollule voi viinamaele umbrohtu
kitkuma, vorseid vaaristama, ojast vett kandma. T66d tegidnad kiirus-
tades - aeglane t66 on laisk t66, aeglasepollumehe kuly jaab suvele jalgu