Absoluutsest ja relatiivsest
Ja et seda Euroopas ning mujalgi nii laialdaselt viimasel ajal tehakse, siis on see uueks tõenduseks,
mil määral oleme kaotanud usu mitte ainult klassikalise kunsti ja kirjanduse olemasolusse, vaid
kirjandusse ja kunsti kui omapäraseisse hinge- ja vaimuavaldusisse üldse. Ikka enam ja enam kaldume
uskuma, et ajaleht oma juhtkirja ja kuriteo- ning õnnetuse sõnumitega on ainuke õige hinge kosutus
ja vaimuvara.
Aga samal ajal, kui isegi sellisel vagal maal, kui on seda Inglismaa, kõrgemad vaimulikud kinnitavad,
et inimesed ei usu enam kõigeväelist jumalat ja muutuvad uuesti paganaiks, samal ajal, kui mõistuse
saavutuste alused on kõigutatud, kui inimesed muutuvad kõlbeliste piiride vastu ükskõikseiks ja kui
kunst ja kirjandus kaotavad oma tõsise olemasolemise mõtte, samal ajal püütakse luua uut
absoluutselt kindlat ja vääramatut elumõtte alust ühe või teise üksiku isiku kõigeväelise tujuna,
tahtmisena.