Eesti Uusaeg
Olid tekkinud territoriaalkirikud, mis
hõlmasid ühte piirkonda kas väikest vürtsiriiki, vabalinna või isegi Rootsi ajal tervet
riiki. Luteri pastori ehk patronaadiõigus kuulus rüütelkonnale või maaomanikele,
nõudmine oli, et isik oli saanud vaimse hariduse Tartu Ülikoolist. Luteri pastor viis
läbi olulise rituaale: ristimine, laulatamine, matused.
Vennastekoguduste liikumine: Ehk hernhuutlik liikumine. Liikumine kasvas 1817.
aastal, paljud kirikuringkonnad nägid vagadusliikumises esialgu liitlast ja lootsid
sellelt abi rahva usulis-moraalsel kasvatamisel. 1839. aastal oli vennastekoguduste
liikmete arv eestlaste alal ligi 50 000. Toimus massiline äratusliikumine. Augsburgi
usutunnistusest hernhuutlased ei loobunud ja Baltimaades nad "ametlikust" luteri
kirikust organisatsiooniliselt ei eraldunud. Ristimine, armulaud, leer, laulatus ja
matused jäid ikka kiriku hooldeks. Kõige tähtsamad olid hernhuutlastele palvetunnid,