“Ees on vaid tundmatu homme”
Ekke
Moor ei karda, ta usaldab seda homset ning annab end kui näitleja lavastaja kätte, vahel mängides
peaosa, teinekord jällegi kõrvalrolli ning kui ta tüdineb liigub ta edasi juba järgmise "tundmatu
homse" poole.
Teose lõpuks on Ekke end leidnud ning valmis tundmatusega hüvasti jätma ja koju naasma, kus
ootab ees midagi püsivat ja kindlat. Raamat lõppeb küll Ekke koju minekuga, kuid vagabundliku
hingega mehele jääb alati soov mõnikord tundmatusse liikuda, seega võime arvata, et kui teos
jätkuks, tuleks Ekke elus veel nii mõnigi "tundmatu homme."
Ka väljaspool kirjandusteosed tuleb inimestel rinda pista tundmatusega. Inimeste elus on periood,
kus otsitakse ennast ja ollakse valmis tundmatus kohas vette hüppamisega. Ma arvan, et igal
inimesel on vaja korra elus vooluga kaasa minna ning "tundmatusse homsesse" astuda, see aitab
kaasa eesmärkides selgusele jõudmises
annaabi.ee 
