Ühe seebimulli elukäik
õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli,
nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest
alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Kõigepealt
muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui
kaua ta elus püsib ning kelme paksus.
Vaevasime oma pead, miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast
kõrre teisest otsast? Lõpuks mõistsime, et seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis
tekib rõhk ja kui vasturõhk kaob, siis lükkab rõhk õhu mullist välja.
Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised ehkki seebilahus
on ise värvusetu. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks.
annaabi.ee 
