A.dumas Kolm musketäri terve raamat
põrandatahvlid tagasi, pühi põrand puhtaks, välju ukse kaudu ja jookse sinna, kuhu ma
käskisin!»
«Oh, härra, härra, te tormate surma!» hüüdis Planchet.
«Ole vait, lollpea,» ütles d'Artagnan. Klammerdudes käeea aknaääre kü'ge. lask;s ta
enese alla teiselt korruselt, mis õnneks ei asunud kõrgel. Ta ei saanud kriimugi. Ta läks ja
koputas, otsekohe uksele, ise sosistades: «Ma lasen ka ennast hiire'õksu püüda, ja häda
kassidele, kes niisuguseid hiiri puutuda julgevad!»
Vaeva1t oli haamrikene noormehe käe all kõmisenud, kui kära vaibus, lähenesid
sammud ning avanes uks ja paljastatud mõõgaga d'Artagnan kargas isand Bonacieux'
korterisse, mille uks, kahtlemata vedru tõttu, sulgus ta järel iseendast.
Siis kuulsid kõisre lähemad naabrid ja ülejäänud õnnetu Bonacieux' maja elanikud
teravaid karjeid, trampimist, mõõkade kõlinat ja mööbli praksumist. Hetke pärast võisid
akendele ilmunud mõista kära põhjust. Nad
111