surma küsimus. Kuna vesi on reostunud ning puuduvad korralikud sanitaartingimused, siis väga paljudel inimestel esineb tõsiseid tervisehädasid. Enam levinud on kõhulahtisus, mille tagajärjel hukkub igal aastal 1,5 miljonit inimest. Eriti traagiline on see, et nende inimeste seas on valdavalt väikelapsed. Iga päev hukkub juba ainuüksi Aafrikas üle 4000 lapse puhta joogivee puudumise tagajärjel. Aafrikas elavate inimeste kõrget vaesustaset saab samuti seostada puhta joogivee puudumisega. Nimelt tegelevad naised ning lapsed päevast-päeva pikkade maade läbimisega, lihtsalt selleks, et leida puhast vett. Nad üritavad leida puhta joogivee allikaid ning korjavad ka taimede lehtedelt vett, kuid kahjuks ei ole see tegevus eriti effektiivne. Igal aastal kulutatakse ainuüksi Sahara-taguses Aafrikas sellele üle 40 miljardi töötunni. Seetõttu lastel ei ole võimalik koolis õppida ning ka naistel puudub võimalus tegeleda
Kui mõelda maailmast kui süsteemist, mis ühendab ruumi, saame aru, et õhusaaste Põhja- Ameerikast mõjutab õhu kvaliteeti Aasias ja putukamürgid, mida pritsitakse Argentiinas, võivad ohustada kalavarusid Austraalia rannikul. Ja kui mõelda maailmast kui aega ühendavast süsteemist, mõistame, kuidas meie vanavanemate otsused maa harimise kohta mõjutavad ka praegu meie tööd põllumajanduses ja kuidas meie praegused otsused majanduspoliitikas mõjutavad näiteks vaesustaset linnades, kui meie lapsed on täiskasvanud. (IISD) Jätkusuutlik areng maailmas Esimest korda ajaloos elab rohkem kui pool maailma peaaegu 7 miljardist inimesest linnades. Linnade kasv ja seal elavate inimeste hulk on suureks väljakutseks nii keskkonnale kui ka inimestele endile. Probleemideks, mida linnakeskkond põhjustab nii selle elanikele, kui ka populatsioonile üldiselt, on näiteks liiklusummikud, mis tekitavad sudu ja hingamisteede
annaabi.ee 
