tagajärjel- Maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama Liigne põlluharimine. Maaharimine halvendab mulla sidusust ning soodustab tuuleerosiooni, mistõttu mulla kõige pindmine ja viljakam kiht kantakse lõpuks ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine Liigkarjatamine. See paljastab maa, muutes selle erosioonitundlikuks, vaesustab ala taimestikku Metsade raie. Taimkate takistab ersiooni. Peale taimestiku hävitamist saavad liivaluited vabalt edasi liikuda Liigniisutamine. Niisutuskanalite ehitamine tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob endaga kaasa mullavees lahustuvaid sooli. Vee aurudes sadenevad soolad maha ja moodustavad lõpuks vettpidava kõva sooldunud kihi, mis ei sobi taimede kasvuks TAGAJÄRJED § Suureneb toidupuudus- Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt
võrdne võrdsega. Seega ei poolda sooneutraalset kasvatust, sest sellega laps ei hakka mõistma erinevusi. Kasvatusteadlased on välja toonud, et sooneutraalne kasvatus on probleemi eitamine ja see ei muuda ühiskondliku ebavõrdsust nagu palgalõhe jms. ,,Tallinna ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme hinnangul ei vähenda sooneutraalne kasvatus lasteaias soolist vägivalda ega väärtusta naisi, vaid pigem vaesustab ühiskonda." 2) Õpetajatele on tarvis eetikakoodeksit, sest võrreldes õpilastega asuvad õpetajad kõrgemal positsioonil ja nende töö on avalik hüve. Õpetajad on osaliselt vastutavad ühiskonna tuleviku ees ja selleks, et vanem saaks lapse rahuliku südamega kooli saata peab ta usaldama õpetajat ning, et usaldada õpetajat peab vanem teadma, et kõik koolis toimuv on eetiliste normida piires. Lisaks aitab
· Spetsiifilised liigid kahepaiksed, putukad (eriti kiilid, ühepäevikulised jmt), limused, tarnad; · Biotoobikompleksi osa talitleb toitumis-, varje-, rände-, paljunemispaigana; · Looduslik biopuhastus. Ohud luhtadele: 8 · Sihipärase majandamise lõppemine; · Kuivendamine; · Väetamine; · Saastamine; · Tallamine liiga raskete masinatega; · Ülekarjatamine vaesustab liigistikku; · Tänapäeval kohati turism ja hobikalastamine segab lindude pesitsust, tallamine, prügi, rikutud puud, liigne põletamine; · Linnade läheduses ökosüsteemi hävitamine kõige laiemas mõttes (Aardla luht!). RANNANIIDUD Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mererannal soolase vee (ja riimvee) mõju all asuvaid niite (karjamaid). Zooloogiliselt võidakse rannaniitude mõistet laiendada ka rannaniitudega piirnevatele niitudele-karjamaadele (lindude elupaigad)
koloniaalmaades. Endla Reintam, 2008/2009 55 Inimtegevus on maakera liikide arvu kurvastavalt vähendanud. Pärast 1950. aastat on hävinud juba 10 000 taime- ja loomaliiki. Arvatakse, et päev-päevalt on hävimise piiril 50...100 liiki. Vihmametsas hävivad nüüd liigid 1000, isegi kuni 10000 korda kiiremini kui ajal, mil inimest veel maakeral ei olnud. Praegune liikide kadu vaesustab eluslooduse arengut, sest hävitatakse liikide tekkeks vajalikke erinevaid keskkondi. Selgroogsete liikide põhirühmad on tekkinud ja arenenud peamiselt troopilistel aladel. Arvatakse, et 2000. oli hävinud 1/5 kõigist maakera liikidest. Loodusvarade säästlik tarbimine on eeldus bioloogilise mitmekesisuse hoidmisele nii, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele. Kõige üldisemalt võib eluslooduse mitmekesisust tähtsustada biosfääri kui terviku talitluse alalhoidjana
annaabi.ee 
