Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes: · pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; · haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; · elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Inimarengu indeks (IAI) Inimarengu indeks on ühiskonna sünteetilist arengutaset väljendav näitaja, mis on loodud globaalsete protsesside käsitlemiseks. Inimarengu indeks leitakse eluea, harituse ja elatustaseme osaindeksite aritmeetilise keskmisena. Iga indikaatori põhjal arvutatakse üks indeks, mille väärtus on 0 ja 1 vahel: Kui Indeksi väärtus < 0,5 - madal inimarengu tase Kui 0,5 >/= Indeksi väärtus
riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes: pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Religiooni mõju tänapäeval Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioon kristlus, ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja- Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse
annaabi.ee 
