42-realise Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene J. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 – 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksmplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt
42-realise Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene j. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi. Trükiarv oli umbes 180 200, millest on säilinud 47 osalt ebatäielikku eksemplari. See oligi kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Gutenbergi viimaste eluaastate kohta on üsna vähe teada. Vaesununa ning peaaegu pimedana sai ta Mainzi peapiiskopilt väikes pensioni, mille hulka kuulus igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt
annaabi.ee 
