Tiigid ja allikad
Tiik on väike, tavaliselt inimeste poolt
rajatud seisuveekogu. Tänu väiksusele ja vooluvee puudumisele on tiigi elustik väga
omanäoline. Tiike asustavad peamiselt need veeloomad ja -taimed, kes on kohastunud
elutingimuste kiirete muutustega. Enamasti puuduvad ahela tipus olevad röövkalad kuna
nemad ei suuda nii muutlikes tingimustes elada. Tiigi elustik on kergesti haavatav. Tiigi
looduslikku tasakaalu rikkuvad muutused tulevad kiiresti välja vee kvaliteedi halvenemises ja
elustiku vaesumises. (Potter 2008).
Allikas
Allikate arv küündib Eestis viie tuhandeni, kuid nende täpset arvu on raske määrata. Kõige
rohkem on allikaid kevadeti , suvel kuivavad neist paljud. Allikad võivad avaneda ka järvede
ja jõgede põhjas. Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja
kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas mis asub Pandivere
kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved nt nagu
annaabi.ee 
