eelarvamused. 5. Kuna raamatu tegevus toimub nii lühikese aja jooksul siis on palju olulisi kohti aga üks olulisemaid stseene selles teoses on kindlasti kahe ilusa inimese kohtumine ühel maskipeol, kus Romeo ja Julia armuvad üksteisesse silmapilkselt ja ei suuda peale seda enam ilma teineteiseta olla. Ning teine oluline stseen on kindlasti selle armsa paari ühine surm armastuse nimel. Kõigepeal joob Julia unerohtu, et lavastada enda surm aga Romeo saab asjast vaesti aru ja arvab, et Julia on surnud. Romeo teab, et ta ei suuda ilma Juliata edasi elada ning ostab endale mürki, et Julia kõrval endalt elu võtta. Kui Julia aga unest ärkab ja märkab Romeot mõtleb temagi, et ei suuda ilma Romeota elada. Julia võtab pussnoa ja torkab sellega endale südamesse. Ja nii need kaks armunut siit ilmast lahkusidki. 6. Peategelased olid Romeo ja Julia. Romeo- Alguses kui raamatut lugema hakkasin arvasin ma, et ta on väga depresiivse
LATIUMI maakonna linnriigid. ROOMA VABARIIK Seda juhtis SENAT (ametnikud+senaatorid), see kuulutas sõdu, otsustas raha üle jne. Senaatori amet oli eluaegne, palka ei saanud; ametnikud valiti üheks aastaks, igal ametikohal oli kaks inimest. Tähtsaimad ametnikud olid KONSULID sõjaväejuhid. Nende järgi nimetati aastaid. Olid veel PREETORID kohtumõistjad. Erakorralistes oludes määrati pooleks aastaks ametisse DIKTAATOR. RAHVATRIBUUN valiti vaesti inimeste hulgast, pidi nende huve kaitsma. Võis panna rikaste seadustele veto. Roomas toimis ka RAHVAKOOSOLEK, mille tähtsus oli tegelikult üpris väike. Uusi seadusi algatada ei tohtinud, seal võis hääletada senati seaduseelnõu poolt või vastu. Võim oli tegelikult eliidi käes. Kodanikud jagunesid selgelt: PLEBEID (vaesed) ja PATRIITSID (rikkad) Pärast rahvatribuuni valimisi olukord kahe kihi vahel parenes. KIHID Kõrgeim kiht SENAATORID suurmaaomanikud, kõrgetes riigiametites
kellukese helin. Põrgulistel oli Kalevipoja tulekust hais ninas. Põrgupoisid olid Kalevipoega teel takistamas, aga Kalevipoeg kellukese abiga võidab neid kõiki. Kõik takistused kõrvaldatud, seisab Sarviku ukse ees ja paiskab selle lahti. Võtab tugevamaks tegevat märjukest. Põrgueit märkab kellukest Kalevipoja sõrmes ja küsib seda endale. Kalevipoeg pärib jälle Sarviku järele. See olla kodust ära. Tagaseina väikesest uksest kargas välja kangete sõdalaste vägi. Kõigil vaesti toss on väljas. Siis tuleb Sarvik ise ja nimetab Kalevipoega vargaks ja röövliks. Tuleb jälle rammu katsuda, Kalevipoeg rüüpab tugevdavat jooki, Sarvik kogemata nõrgendavat. 19. LUGU SARVIK TAADI AHELDAMINE. ÕNNE-AEG. PIDU JA TARKUSERAAMAT. SÕJATEATED. Sarvik ja Kalevipoeg võitlesid seitse ööd ja päeva järgemööda, Kalevipoja jõud kippus raugema. Seal näitas ema vari vokukoonalt keerutades, kuidas Sarvikust jagu saaks. Lõpuks
annaabi.ee 
