VARAUUSAEG
provintsid iseseisvunud, riigikassa tühi ning majandus allakäiguteel.
Felipe III [15981621] oli flegmaatiline ja tahtejõuetu, jättes kogu võimu oma soosikule Lerma
hertsogile, keda tituleeriti Hispaania suurimaks vargaks, kes seganud kuninga mõjutamiseks
nõiarohte. Saabunud oli Miguel de Cervantese (15471616) Don Quijote ajastu. Riigikassa oli
alailma tühi ning kuninglik ihukaitse pidi kerjama kloostriväravate juures vaestesuppi. Hispaania
linnad olid täidetud savihurtsikutest, kus valgustuse eest kandsid hoolt vaid Jumalaema kujukeste
ees põlevad õlilambikesed. Madridi peeti Euroopa räpaseimaks pealinnaks. Maa oli täis hulkureid ja
kerjuseid. Lisaks tuli ülal pidada tervet plejaadi vaimulikke. Maksude edasine suurendamine hävitas
vähesegi allesoleva töönduse.
Hispaania aadelkond oli diferentseerunumaid kogu Euroopas. Suuraadel kasutas oma tohutuid
maavaldusi meriinolammaste karjatamiseks