SOTSIAALHOOLEKANNE
hospidali või lastekodusse ning töövõimelised, no logelejad, suunati töömajadesse, kus
nad sunniti töötama. Selline jaotus muutus hiljem kogu Euroopas klassikaliseks ning riigi
osa seisnes peamiselt ühe või teise vormi eelistamises (Roosileht, lk 270-271).
Suurbritannia sotsiaalhoolekandesüsteemi keskseks üksuseks sai vald (Inglismaal ja
Walesis oli neid kokku ca 15 000), kuid riigis puudus mehhanism, mis sundinuks neid
1601. aasta vaesteseadust täitma. Seetõttu esines selle rakendamisel nii äärmiselt laia kui
kitsast tõlgendust. Oma aja kohta tuleks pidada 1601. aasta vaesteseadust õnnestunud
lahenduseks ja selle põhimõtted leidsid laialdast järgimist kogu Euroopas. Tänapäeval on
selle seaduse alusel kujunenud hoolekandekorralduse puuduseks peetud piiratud
materiaalset baasi. Et kaubandusest ja käsitööst saadavat tulu ei maksustatud ning