SOTSIAALHOOLEKANNE
saaksid täiskasvanutena iseseisvalt hakkama (Roosileht, lk 269-270).
Nende jaoks, kes suutsid, aga ei soovinud tööd teha, hakkas välja kujunema inglise
ühiskonnale iseloomulik ühiskondliku hoolekande vorm - abi ühiskondliku töö
pakkumise kaudu. Alates 1597. aastast tuli valdades määrata kindlad isikud, vaeste
järelevaatajad (Ouerseer of the Poor), kes pidid annetusi koguma ja õiglaselt jagama.
Kogu kujunev sotsiaalhoolekandesüsteem korrastus 1601. aasta vaesteseaduses (Poor
Law), mis võttis varasema arengu kokku ning sätestas vaeste ja hoolekandega seonduva
ühes seaduses. Selle olulisemad põhimõtted olid järgmised:
· kõikides valdades kehtestati kohustuslik vaeste toetamiseks mõeldud maks (Poor
Rate);
· toetuse jagamist hakkas jälgima spetsiaalne ametnik (Overseers);
10