V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
1
6
2
kui merel jaaniks jää on pääl
ja kõndida saab sellel jääl,
arraslased siis jät'vad linna,
et üle jäätand mere minna.
«Et sind, Vastkristuse jüngrit, su ema soolikatega üles poodaks!» hüüdis Phoebus ja
tõukas tugevasti
277
joobnud skolaari, kes mööda seina liugles ja siis pehmelt Philippe Auguste'i aegsele
tänavasillutisele vajus. Selle raasukese vennaliku kaastundmusega, mis alati joodiku südame
põhjas leidub, veeretas Phoebus Jehani jalaga «vaestepadjale», mida saatuse ettenägev pilk
iga Pariisi rajakivi kõrval valmis hoiab ja mida rikkad põlglikult pühkmehunniku nimega
märgivad. Vaevalt sai kapten Jehani pea ilusasti kapsajuurikate hunnikule seada, kui skolaar
suurepärase bassiga norskama hakkas. Siiski polnud kapteni südames pahameel veel
kustunud.
«Seda halvem sulle, kui saatana käru mööda minnes sind siit üles korjab!» ütles ta vaesele
magajale ja läks minema.