SOTSIAALHOOLEKANNE
(House of Correction) ülesannetega. Paarikümne aasta jooksul järgis seda eeskuju 12
suurt linna. Leiti, et selline lahendus oleks hea kogu riigis ning 1723. aastal kohustati
kõiki kogukondi rajama just selliseid töömaju. Anti isegi õigus keelduda abist neile, kes
ei soovinud töömajadesse minna. 18. sajandi lõpus tehti humanistlikest kaalutlustest
lähtudes selles järeleandmisi ning avahoolduse osakaal kasvas. Töömajad muutusid
vaestemajadeks, kuhu tööjõulisi inimesi ei saadetud. Viimastele tuli leida tööd või anda
mõõdukat rahalist abi. Selleks töötati välja tariifid, mis baseerusid kohalikul leivahinnal
ja pere sissetulekul. See toi kaasa ühiskondlikule hoolekandele mineva raha vajaduse
kiire suurenemise, vaestemaks kasvas kiiresti üle kinnisvaraomanike taluvuse piiri.
Paljud inimesed otsustasid maa harimata jätta ainuuksi selleks, et maksust vabaneda. Asja
lahendamiseks moodustati 1817