SOTSIAALHOOLEKANNE
valitud hooldajate komiteed (Board of Guardians). Varasemad linnades olnud ametnikud
(Oiverseers) muutusid sisuliselt arveametnikeks. Unioonide ülesannete ring kasvas
kiiresti, sest need olid mõnda aega ainsad kohalikud riigivõimu teostavad institutsioonid.
Nii seoti vaeste-maksuga sanitaar- ja kooliolud, mis tähendas, et selleks minevad
väljaminekud tehti vaestemaksust kogutud tuludest. Riik omalt poolt hakkas maksma
vaestekoolide õpetajatele, vaestearstidele, hoolekandeasutuste töötajatele palka. Peale
organisatsioonilise poole revideeriti abisaajate ringi. Riigi abi muutus paindlikumaks ning
töömajade kõrval hakati praktiseerima rohkem avahooldust. Nenditi, et pärast uue
süsteemi rakendamist vaeste üldarv vähenes, sest vaesena registreerumist häbeneti. 19.
sajandi lõpus oli töö-majades üle 220 000 inimese, avatud hoolekandega oli kaetud ca
600 000 isikut. Ametlikult kaotati töömajad 1929. aastal (Roosileht, lk 271-272).