20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine
1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et
kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all
,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva
anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest
polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja
väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest.
Ent kuidas otsustada, mis rikastab ja mis risustab meie keelt? Vähemalt esmakasutaja meelest
on iga uus sõna vajalik: kas siis uut mõistet tähistama, tähendust täpsustama või lisama keelel
,,värvi ja vürtsi".
Keelekasutajal on olnud aega kohaneda uue ja pidevalt muutuva keelega, keeleuurijatel on
aega neid samu muutusi jälgida ning keelehooldajate aega harida. Uudse sõnavara korpus