Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
oluline. Põhjasõda ei hävitanud haridusvõrku ega eestlaste kirjaoskust täiesti. Siiski oli
tagasilöök tuntav, sest sõjast, näljast ja katkust vaevatud talupojad lihtsalt ei jaksanud
koolimaju ja kooliõpetajaid üleval pidada ning isegi koolilapse varustamine leivakotiga
võis osutuda üle jõu käivaks. Sellegipoolest hakati 18. sajandi teisel kümnendil
koolivõrku taastama. Esialgu avaldas tuntavad mõju Halle ülikool Saksamaal . Halle
üheks saavutuseks Eestis oli Albu vaeslastekool eesti ja saksa soost orbudele. See oli
küllalt avara õppekavaga ja kõrge tasemega kool, mis töötas 1717. aastast arvatavasti
1740. aastani (Vahtre 2000).
Esimesed katsed siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega on teada 1720. aastaist.
Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma
lapsi varem kooli panema vaid ähvadustega, et ta lugemisoskusteta noorte abielusid ei
laulata. Esimene nõue, et lapsed peavad 7. Ja 12. eluaasta vahel käima koolis või
annaabi.ee 
