Ida-Rooma riik e. Bütsants
Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks
jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat,
riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed.
11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu
legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid,
vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja
vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on
omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning
samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid
kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti
mungaks.
annaabi.ee 
