kiiritushaigust ja kasvajaid. Radioaktiivse kiirguse mõjul suureneb mutatsioonide sagedus organismides, mis põhjutab kasvajate sagenemist. Ökoloogiliselt kõige otstarbekam oleks vältida radioaktiivset saastamist, kasutades võimalikult vähe aatomienergeetikat. Lendunud vääveldioksiid ja lämmastiku oksiidid ühinevad veeauruga, moodustades väävel ja lämmastikhappeid, mis sajavad happevihmana alla. Happeliseks muutunud järved on ilusad läbipaistavad (elustik on vaesenud).Kaladest kõige tundlikumad on lõhe, forell, lepamaim ja särg. Kohanemisvõimelisemad on haug ja ahven. Metsas haigestuvad kõige esimesena okaspuud, kuusk ja mänd, sest nende okkad on igihaljad. Heitlehistest lehtpuudest tundlikum on pöök. Ainuke lahendus on saasteaine piiramine. Tuleb põletada vähem naftat, kivisüsi, kasutada rohkem alternatiivseid energia võimalusi( tuule, vee ja päikeseenergiat) ning püüda filtrite abil kinni kahjulikud gaasid.
1960.-1970 aastatel teenused ja toetused suurenesid. Lääne-Euroopas läks sotsiaalkuludelej uba kolmandik või enam riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Kuna maailmamajandus kasvas, siis oli ka riigi tulu suur ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. 1980. aastatel, kui naftahinna tõus maailmaturul ol imajanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammida rahastamine raskemaks. Makse laekus vähem, ent abi vajavaid töötuid ja vaesenud inimesi oli rohkem. Mitmel riigil tekkis riigieelarve defitsiit ja hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed kriitikud väitsid koguni, et heaoluriik ongi kõikides hädades süüdi, kuna kulutab liiga palju ja paisutab riigibürokraatiat. Ometigi näitas areng hoopis vastupidist. Need riigid, kus rahva heaolule tehti jätkuvalt suuri kulutusi riigieelarvest, suutsid 80ndate aastate majanduslangusest kiiremini välja tulla ning
aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Teosed: "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) "Ülestõusmine" Fjodor Dostojevski (1821-1881) Päritolu: isa poolt põlisaadlik, kuid suguvõsa oli XVII saj vaesenud. Ema pool isa kaupmeheperekonnast ja ema karitlased. Perekonnast arstiprekond, isa karma ja sünge, ema hell Noorusaegsed muljed, mõjutusi: pansionis tekkis lugemiskirg. Endassesuletud eriti süvenes peale ema surma (10a) ja peale isa surma (18 a) oli tugev närvivapustus hiljem diagnoositud epilepsia. Haridus: noorikuns sai hariduse pansionaatis, lõpetas insenerkooli ja peale selle andis kohe erruminekupalvet.
annaabi.ee 
