istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega õppetunnis. Viimasel ajal on uueks pingekoldeks kujunenud vaesemaist peredest pärit, kehvemini riides ning napi taskurahaga varustatud laste alaväärsuse ja kibestumise tunne. Sest üha tähtsamaks näib kujunevat see, kui uhkeid rõivaid keegi kannab, mida ta endale poes või koolipeol lubada võib ja kui sageli ta teistele saab välja teha. Suured klassikoosseisud lisavad stressi ennekõike sellega, et õppimine-arusaamine on raskendatud. Neid probleeme on palju mis käsitlevad just koolistressi .. Kui sul on probleemid
See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja mõisnike tallaalused. Ei mõisteta, et see ongi meie kultuur, sealt olemegi me pärit. Ei leidu just palju noori inimesi, kes tänapäeval läheks mõnele Rocca al Mare vabaõhumuuseumi korraldatud ettevõtmisele, pigem ikka minnakse kuskile Jaapani restorani sushit sööma või Ameerikast pärit bowlingut mängima. Meie enda tavad ja rahvuslikud meened on justkui magedad. Kunagi käis elu maal nii mis kole, aga nüüd surevad maakohad järjest välja
aastail kiiresti muutunud. Juba põhikooli lõpuklassidest peale tekitab pinget vanemate surve: haridust tähtsustades on nad hakanud lastele esitama kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise suhtes. Kõrgkooli pääsemiseks ei piisa enam enese klassist klassi vedamisest, tuleb olla konkurentsis teistest parem. Suured klassikoosseisud lisavad stressi ennekõike sellega, et õppimine-arusaamine on raskendatud. Majanduslik olukord Viimasel ajal on uueks pingekoldeks kujunenud vaesemaist peredest pärit, kehvemini riides ning napi taskurahaga varustatud laste alaväärsuse ja kibestumise tunne. Sest üha tähtsamaks näib kujunevat see, kui uhkeid rõivaid keegi kannab, mida ta endale poes või koolipeol lubada võib ja kui sageli ta teistele saab välja teha. Paljud majandusliku kitsikuse käes kannatavad ja lisatöödest kurnatud õpetajad viivad oma elupinged kooliruumidesse, on sageli ärrituvad, närvilised ja halvas meeleolus. Koolivägivald
annaabi.ee 
