Tõde ja Õigus II Terve tekst
" Ja ta astus Indrekule otseteed nina alla, vahtis talle
oma segaste silmadega üle prillide ainiti otsa, raputas oma halli pead ja ütles: ,,Kas teil ei ole
häbi oma ausate vanemate, oma vendade-õdede ja terve oma sugukonna ees mitte uskuda, kui
nemad kõik usuvad?"
Ja Indrek tundis, et temal hakkas tõepoolest nagu häbi.
,,Ja ütelge nüüd ise, kas sel noorel inimesel on täis aru peas, kes võtab teid meelitada teie
vanemate ja õdede-vendade usust ning jumalast ja teeb teid seega vaesekslapseks! On või ei
ole?"
,,Ega ei ole," vastas Indrek, et ometi kord pääseda.
,,Viimaks ometi!" hüüdis direktor kergendatult. ,,Sellepärast hoidke end inimeste eest, kel pole
täit aru, sest nemad viivad teid hullumajja, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine. See härra
seal ülal tudeerib juba ammugi, aga kuhugi ei jõua ta, sest tal pole aru. Tema jändab maailma
loomisega ja jumalaga, nagu tahaks ta ise hakata maailma looma või nagu mõtleks ta jumala