"vaesekesele" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Pidupäeval unustatakse mind. Olgu. Miks inimesed Peaksid minule mõtlema, kui mina nendele ei mõtle? Kui söed on kustunud, on ka tuhk külm.» 1 2 4 Ja otsekui väsinud nii pikast jutust laskis ta pea Põlvedele langeda. Lihtne ja helde südamega Oudarde sai viimastest sõnadest nõnda aru, nagu kaebaks ta külma üle, ja vastas talle naiivselt: 215 «Kas ehk toome teile siiski pisut tuld?» «Tuld?» ütles kongisistuja imeliku rõhuga. «Kas viite seda natuke ka sellele vaesekesele, kes juba viisteist aastat mulla all on?» «Viige see laps ära!» hüüdis ta. «Mustlastüdruk läheb siit kohe mööda.» Siis langes ta silmili maha, ta otsaesine kolksatas vastu põrandat nagu kivi vastu kivi. Naised arvasid ta surnud olevat. Kuid pilk hiljem liigutas ta ennast ja nad nägid, kuidas ta ennast põlvedel ja küünarnukkidel nurka vedas, kus lamas väike sussike. Nad ei julgenud enam sinnapoole vaadata, nad ei näinud teda enam, küll aga kuulsid lõpmatuid suudlusi ja