Eesti Rahvaarv
vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda.
Suhtelise vaesuse määr on kõrgeim vanemaealiste seas. 2013. aastal elas 32% 65-
aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses. Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim
laste ja noorte (024-aastased) ning pensionieelses eas elanike (5064-aastased)
seas (mõlemas vanuserühmas 10%).
Haridustase mõjutab vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama
haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid
iga kaheteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus
kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka
kõrgemalt haritud inimeste suhtelise ja absoluutse vaesuse määr (vastavalt 14,6% ja
4,1%) üle kahe korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (vastavalt
33% ja 10,4%). Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus.