kohtuvad eri suundadest tulevad linnud. Eriti palju linde on rändeteede koondumiskohtades ja rändetõkete taga, näiteks enne mere ületust. Pärast tõkete ületamist linnud taas hajuvad. Üksinda või hajusalt armastavad rännata näiteks röövlinnud, toonekured, rukkirääk, kägu ja paljud värvulised. Parves rännates on koos lihtsam toitu leida, väiksem oht kiskjate saagiks langeda ning kergem energiat kokku hoida. Haned, sookured, luiged, vaerad ja Joonis 3. Sookured lendavad V-kujulises mõned teisedki linnud lendavad V- parves. kujulises parves või rivis. Ees lendava linnu tiivad tekitavad tuulekeerised, mis tagumist edasi tõmbavad ja õhus hoiavad. Nii säästavad linnud umbes 2030% energiat võrreldes üksi lendamisega. 7
ja tutkad. Väga oluline on Kasari luht rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusalana. Suvel kogunevad luhta metskitsed ja põdrad ning sulgivad sookured. Luhaniitudele saab pilgu heita Kloostri vaatetornist. Luhal liikumine on lubatud vaid luha hooldustööde tegijatele. Saared Rahvuspargi Väinamere ossa jääb ligi 50 meresaart ja laidu, saartevöönd eraldab ka Matsalu sise- ja kesklahte. Saartel pesitsevad külg-külje kõrval meri-, hõbe- ja kalakajakad, hahad, tõmmu- vaerad, hallhaned, kühmnokk-luiged, tiirud, meriskid, liivatüllid jpt. Tondirahul pesitseb Matsalu suurim kormoranikoloonia. 7 Väinamere väikesaart on reservaadis, ülejäänud saared on sihtkaitsevööndis ja inimeste viibimine neil saartel on keelatud. Rannik Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligikaudu 165 km. Merele avatud rannad on enamasti kiviklibused, varjulisemad rannad mudased ja roostunud. Rannaniitude pindala on kokku ligikaudu