hävitadaja väljajuurida.'' Ülestõusu laie- nedes kujunes välja ka selle juhtkond. Renneri kroonikast Ioeme, et talupojad "valisid ühe mittesaksa sepa kuningaks, seadsid ta vankrile; seal kõrval jooksis 12 ihukaitsjat ja üks ratsutas torupilliga ees, see oli tema pillimees. Kuningal oli peas kaks ülestikku pandud kübarat, mis oli ümbert okastega läbi pistetud, see oli tema kroon.'' Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, ilmselt lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Halju-Viru vasallidega. Raad manitses siiski talumehi ülestõusust loobuma.Järgnevalt hakkasid ülestõusnute salgad koonduma Koluvere linnuse juurde, kuhu oli varjule pääsenud palju feodaale. Ootamatult ründas talupoegi aga Läänemaa aadlikest tugev ratsasalk, kes hajutas kõigepealt ühe 300-mehelise salga, seejärel ülejäänud.Kokku langenud Koluvere all ligi 200 talumeest. Nende ,,kuningas'' veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti. Piinarikkalt hukati ka teised ülestõusujuhid
20. augustil 1560. aastal langes venelaste kätte Viljandi tugevaim ordulinnus Eesti alal 3. Eesti talupoegade ülestõus: Talurahvale tõi sõda kaasa ainult kannatusi ja suuremaid koormisi 1560. aasta septembris algas talupoegade ülestõus, mis laienes Lääne- ja Harjumaale Eestlased valisid omale ühe mittesaksa sepa omale kuningaks Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Harju-Viru vasallidega, kuid loodetud tulemusi ei saadud Ülestõusnute salgad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatule ründas Läänemaa aadlikest koosnev ratsasalk. Paljud talupojad hukkusid ning nende kuningas veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti, hukati ka teised vastuhaku juhid 1561. aastal jätkus kohati vastuhakk, kuid selle selgroog oli murtud (tegemist oli ühe suurema maarahva ülestõusuga kogu Eesti ajaloos) 4
annaabi.ee 
