Arutluse kirjutamine - juhend
Pärast I maailmasõda suhtuti Saksamaasse vihaga ning taheti talle kätte maksta. Seda iseloomustab
hästi fakt, et Genova konverents aastal 1922 oli alles esimene, kus Saksamaad võeti kui võrdväärset. Selline
alandav suhtumine süvendas Saksamaa revansitahet. Pärast II maailmasõda püüti Versailes` süsteemi vigu
vältida. Saksamaad (siinkohal mõtlen SLV-d) võeti kui vajalikku partnerit ja sellepärast püüti teda võimalikult
kiiresti n-ö üles upitada. Saksamaasse ei suhtutud vaenutsevalt. Suhtumine erinevusest kinnitab ka asjaolu, et
Rahvasteliit, mis loodi pärast Esimest maailmasõda, ei võtnud alguses vastu kaotajariike, ÜRO põhikirjas, mis
moodustati pärast II maailmasõda, sellist klauslit aga ei olnud.
Võitjate poliitika Saksamaa suhtes pärast I ja II maailmasõda oli osalt sarnane, kuid mingites aspektides
see ka erines. Erines see ilmselt sellepärast, et püüti vältida vigu, mis tehti Versaills' süsteemi käigus, mille