Holokaust
kinni, kuid sünagoogide külastamine väheneb: 4. – kogukondade sisemine lõhenemine poliitiliste
erimeelsuste tõttu; 5. – ühtse rahvuskeele puudumine, jidiš on välja suremas, seda räägivad vaid vanurid,
noored õpivad koolis uusheebrea keelt – ivriiti, enamik juute kasutab kõnekeelena kas eesti, läti, leedu
või vene keelt.
[...] Eestlastel ja juutidel ei ole olnud ja ei ole mingeid objektiivseid põhjusi vastastikuseks vaenutsemiseks.
Mõlemad rahvad on olnud paljuski saatusekaaslased. Eestlased on enamikus suhtunud juutidesse
sõbralikult. Juudid on omakorda olnud Eestimaa lojaalsed kodanikud.
Elhonen Saks, Kes on juudid ja mis on holokaust?, kirjastus Sild, Tallinn, 2003.
42
JUUDI PEREKONNA ELU EESTIS
Katkendid valinud Mare Oja
Perekond