Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon
Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt
vaenusest, tahtis ta sellega teostada oma tegelikke nõudeid ja sundima võlglast täitma
oma õiguskohustusi. Sundtäitmine lõpetati ka vormikohaselt, vahepeal aga oldi
üksteisega vaenujalal. Vaenuse tehnika seisnes kahjutegemises ja teise alistuma
sundimises. Rüüstati teise maid ja külasid kuni üks alla andis, mõlemad kurnatusest
loobusid ja lahendasid asja vandekohtu läbi. Kõige enam kannatasid vaenusega Kõige
rohkem kannatasid rüüstatud maadel elavad talupojad. Omaõigust oli lubatud kasutada
ka üleastunud valitseja suuhtes. Seda nim. Faidaks. Suhete klaarimine vabade inimeste
nõudel valitsejaga, käis kindlate reeglite järgi ning kaotaja lubas loobuda kättemaksust.
Esialgu said vaenust välja kuulutada vaid aadlikud, hiliskeskajal ka linnakodanikud.
Omavoli ja seadusetuse vastu hakkasid võitlema riik ja kirik, kasutates rahu
institutsiooni