Milline oli Euroopa majanduslik ja poliitiline olukord 17. sajandi lõpul?
loobumist kehtetuks. Hispaania pärilussõja tagajärjed olid Hispaaniale ühelt poolt katastroofilised
kuid teisalt moodustas Hispaania hiljem nii rahanduslikult, poliitiliselt kui majanduslikult ühtsema
riigi.
Rootsi tugevnes 17. sajandil jõudsalt. Suurendades oma alasid õitses riik nii majanduslikus,
hariduslikus kui kultuurilises mõttes. Sellist heaolu suurendas võib-olla ka asjaolu, et kõikidel
Rootsi vaenuriikidel olid välja arenenud suured sisepoliitilised probleemid, mis takistasid omakorda
nende riikide arengut. Olukord muutus sajandi lõpupoole, kui Venemaal tuli võimule Peeter I.
Venemaa olukord paranes kuid eelkõige sõjaväelises mõttes, Peeter I ei huvitunud niivõrd
sisepoliitilistest probleemidest vaid sukeldus peaaegu täielikult sõjaväe ellu.
Hakkab nõrgenema merkantilistlik positsioon, eelkõige tänu loodusteadustele.
Uueks teooriaks kujuneb püsiokratism maad