Kalevipoeg 17. lugu
ma sajatan, saagu sa rabaks raipenema, porisooksi pendimaie, märjaks virtsuks
mädanema, soosapiks sündimaie, kasteks kärnkonnadelle, maitseks viha-
madudelle!"
Assamalla lahing
Keset Assamalla lahingut võttis Kalevipoeg meestel päid maha nagu lehti
lepikust, purustas ka sääre-, turja-, käe- ja küljeluid. Surnute kuhjad katsid maad.
Kui Kalevite ratsu poleks surma saanud ei oleks sellest lahingust pääsenud mitte
ükski vaenumees eluga. Võitnud sõja, lausus Kalevipoeg: ,,Tulge, sõbrad,
surmatöölta, vereväljalt, vennikesed! Lähme liikmeid puhkamaie, väsind keha
karastama!" Seejärel jagasid mehed sõjasaagi omavahel ära. Suurem palk läks
pealikule, kallim vara vanemale, kuld kuningale, hõberaha ülemaile, vaskiraha
väetimaile ja pennid poisteväele. Nüüd hakati üheskoos kodupoole sammuma.
Juhtumised põrgukatla juures
Kalevipoeg sammus oma sõpradega kodupoole võidusõnumit viima ning kui
annaabi.ee 
