E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
sammu, käänas kõrvalisse, pimedasse uulitsasse ja pidas aru, mis nüüd teha.
Heameelega oleks ta otsekohe Toompea mäest üles sõitnud ja Mönnikhuseni majja
tunginud, aga kuidas Toompea väravast ja rootsi Vahtidest läbi pääseda, ilma et need pettust
oleksid märganud? Gabriel teadis, et mõisameeste pealik teist korda Tallinna oli pidanud
põgenema, aga kuhu oli Agnes jäänud? Gabrieli süda kipitas seda teada saada, ja see himu
oligi teda pöörasele julgustükile -- üksipäini vaenulisse linna tungima kihu-tanud.
Mõteldes jõudis Gabriel tuttava kõrtsi ette, mis Harju värava lähedal seisis. Kõrtsitoast
paistis valgus ja oli tumedat häälte kõminat kuulda. Aknast sisse piiludes nägi Gabriel poole
tosinat mehi, pealtnäha alamast seisusest linnakodanikud, kes "seal rasvaküünla valgusel
õllekannude juures istusid ja elavalt juttu vestsid. Gabriel ronis hobuse seljast maha ja
koputas kõrtsi ukse pihta.
Uks läks lahti ja kõrtsmik ilmus lävele.
«Kes seal on
annaabi.ee 
