ilus rohkem kui 220 juttu ja luuletusi. Jutud olid põhiliselt inimesi harivad ning õpetliku sisuga, tihti olid need tõlgitud saksa keelest ning kohandatud Eesti oludele. 1860.aastal andis ta välja imeliku lauludekogu "Eesti laulik", mis oli mõeldud laulukooridele. Jannseni lauludest said üldtuntuks Eesti vennad "Laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja", "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jannseni jutulooming oli samuti rikkalik, kuid saksa vaenuline. Külajuttudest on tuntumad "Maa targad", ning "Uus Warisee ehk kõrtsiga ja kõrtsita küla". Oma ajaloolistest juttudest rääkis ta Eesti rahva kangelaskikust minevikust.
«Aga ei, ma rooman veel, rebin oma nägu ja põlvi marraskile vastu maa-aluse tee kive. Ma aiman, kuid ei näe veel! Ma ei loe veel, ma alles veerin!» «Ja kui te kord lugeda oskate,» küsis vader, «kas te siis hakkate kulda tegema?» «Kes selles kahtleb!» vastas ülemdiakon. «Sel puhul teab püha Jumalaema, et ma väga raha vajan ja ma tahaksin väga teie raamatufd lugema õppida. Öelge mulle, aulik meister, kas teie teadus pole vaenuline või vastumeelt pühale Jumalaemale?» Sellele küsimusele arvas dom Claude heaks vastata üleoleva rahuga: «Kas pole ma tema kiriku ülemdiakon?» «Õige, meister. Aga nüüd ehk olete nii lahke ja pühendate mind oma teaduse saladustesse! Lubage mul ühes teiega tähti veerida.» Claude võttis majesteetliku ja ülempreesterliku hoiaku nagu mingi Saamuel *. «Et alustada teekonda läbi saladuslikkude asjade, on vaja rohkem aastaid, kui teil elada on jäänud, rauk. 164 Teie pea on juba hall