Esimene maailmasõda
riigi loomist Balkanile, mis pidi haarama ka slaavlasi, kes elasid Austria-Ungari impeeriumi koosseisus.
Rahvussuhteid teravdas nn. Bosnia kriis 1908-1909. See omakorda teravdas Venemaa ja Austria-Ungari
vastuolusi ning esimese Balkani sõja ajal tekkis nende riikide vahel sõjaoht. Serbias tekkis mitmeid rahvuslikke
organisatsioone, et vabastada Austria-Ungari slaavlasi kasutades selleks terrori taktikat. Austria-Ungari riigiasju
juhtis F. Ferdinand, kes oli meelestatud vaenulikutl Serbia suhtes ja oli Serbia rahva poolt vihatud. 1914 aastal
tehtud atentaad Sarajevos F. Ferdinandi vasti vallandas sõja, sest Austria nõudis sõja alustamist Serbia vastu.
Sõjaplaanid olid suurriikidel juba ammu valmis ,sest sõjaks oli valmistatud juba pikka aega. Saksamaa
sõjaplaan nägi ette, et rünnakut alustatakse Saksa armee paremalt tiivalt, kust seda kõige vähem oodatakse.
Prantsuse sõjaplaani põhiidee oli vältida 1870-1871. aasta katastroofi