Raamatu lugedes tekkis mul kohe võrdlusmoment tänapäevase riigi juhtimisega ja poliitikaga. Tuleb tunnistada, et Machiavelli teos ,,Valitseja" nõuab täielikku süvenemist ning sajaprotsendilist pühendumist, kuna teatud mõtted võivad alguses olla raskesti kättesaadavad. Näitena toon välja ühe katkendi sellest teosest - kiidan niisiis seda, kes kindlusi rajab ning seda, kes neid ei raja; ja mõistan hukka kõik need, kes kindlustele lootma jäädes hoolivad vähe sellest, et on rahva vaenualused. Minu arvamus selle lõigu kohta on see, et autoril oli olemas omad põhiprintsiibid ning kindel nägemus, mille aluses mõistis ta hukka kogu seltskonda ning seda ka teistele kõva häälega teada andis. Seda teost ei ole autor üritanud ilustada, kuna ta soovib kõike näidata õiges valguses, täpselt nii nagu see on ja olema peaks. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb ka ise kuuluda rahva hulka.
teine vaatenurk ning leidsin ka et neid on tänapäeva poliitika ja riigi juhtimisega väga lihtne seostada . Minu jaoks oli sellel raamatul vaja anda aega, et mitmed asjad raamatus ka lõplikult minuni jõuaksid. Näiteks selline lõik- kiidan niisiis seda, kes kindlusi rajab ning seda, kes neid ei raja; ja mõistan hukka kõik need, kes kindlustele lootma jäädes hoolivad vähe sellest, et on rahva vaenualused. Maciavellil oli kindel nägemus ja omad printsiibid, mille alusel kogu seltskonda seal arvustas ja seda teistele teada andis. Kirjanik tõendab iidset vaidluslugu kas on parem olla armastatud kui kardetud või vastupidi ning annab ka omapoolse lahendi. Raamat käsitleb kuningate ja valitsejate elu väga üksikasjalikult. Valitseja, kes tahaks olla edukas igas elu valdkonnas. Hoiatades, käskides ning soovitades liigub see raamat edasi kui ajalooõpik