Eesti uusima aja ajalugu
radikaalseks.
Asutav Kogu võttis Maaseaduse vastu 10. okt 1919. Selle alusel võõrandati kogu mõisamaa,
Vene-aegsed riigimaad ja osa kirikumaadest, samuti mõisate hooned, põllumajandustehnika,
kariloomad ja mitmed ettevõtted. Võõrandatud maa kompenseerimist otsustati hiljem arutada.
Muude riigistatud maade eest tasuti kohe, kuid vähem kui nende päris väärtusest. Seda
seepärast ,et riigil ei olnud raha ja rahvas ei mõistnud, miks peaks maksma ajaloolistele
vaenlasetele. Võõrandatud maa läks riigifondi. Põllumaad jagati välja asunudtaludena ja just
esmajoones Vabadussõja meestele.
Sellega asendus suurmaapidamine väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad sotsiaalsed
ja rahvuslikud vastuolud ja vähenes maata meeste arv, tekkis ka lojaalne väikeomanike kiht
Maaseaduse täiendamine – maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus,
uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed.