Esimese maailmasõja eel ja pärast
Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim
riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo
liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja
mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks
kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid, mustlased, slaavlased) ning
kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi
süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides.
Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu
piiramatu võim otsuste tegemisel.
Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel. Itaalia armee polnud eriti edukas ning mitmel
korral olid liitlased sunnitud oma sõjaplaane muutma ja Itaaliale appi ruttama