Läänerindel muutusteta
Behm oli üks esimestest, kes
langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest
langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale,
meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie
saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult
üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne
noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed.
Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele
inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud
ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta
sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe kestis 10 nädalat ja tehti
selgeks, et mõistus pole kõige tähtsam, vaid saapahari, mitte mõte, vaid
süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Kropp, Müller, mina sattusime
9ndasse jakku, Himmeldtobi juurde, ta oli kõige tigedam nahanülgija. Ta