Tõde ja Õigus II Terve tekst
" kiljus ta rõkatades. Aga vürst
seisis kui uimane keset killustatud riistu ja ei liigutanud end.
,,Sina ära sega end minu asjadesse!" karjus proua Malmberg õetütrele.
,,Ei, armas tädi," vastas Ramilda. ,,Aga miks ta hakkas lõhkuma?"
,,Ei saanud süüa," vastas proua Malmberg.
,,Miks siis? Kas ei olnud või?"
,,Jäi hiljaks. Tema jääb alati hiljaks, aga minu majas peab kord valitsema," seletas pr. Malmberg.
,,Tähendab, nälja pärast," lausus Ramilda. ,,Tühja kõhu pärast hakkas vaenekene lõhkuma." Ja
vürstile lähenedes ütles ta sellele:
,,Teate, kui nälja pärast, siis ei maksa, ega tädi ikkagi süüa ei anna. Uskuge, mina tunnen teda.
Kui ütleb ei, siis jääbki ei."
Ramilda rääkis seda nii lihtsalt ja südamlikult, nagu kõneleks ta mõne lapsega. Vürst ei osanud
muud teha kui kummardus, palus vabandust ja läks.
,,See inimene on püsti hull," ütles pr. Malmberg nüüd. ,,Näete, mis ta tegi!"
,,Aga kui ta kõht oli kangesti tühi," püüdis Ramilda vürsti kaitsta
annaabi.ee 
