Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine
pärandist", mil hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest.
*Teise maailmasõja lõpuaastatel põgenesid eesti haritlaskonna paljud esindajad (kirjanikud,
kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased, arstid, insenerid ja tehnikud) Läände, kartes NSV võimu.
Nende poolt paguluses loodud vaimupärand on väga mahukas.
*Kodumaale jäänud ,,vana kooli" haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks.
*,,Kodanlike mõjude" kandjateks, seega NSV kultuuri vaenasteks olid peamiselt iseseisvusajal
tegutsenud haritlased. Nendelt nõuti oma varasema loomingu ümberehitamist ja kinnipidamist
sotsialistlikust realismist.
*50ndate keskpaigas algas rahvuskultuuri enesetaastumine, milles mängis suurt rolli uus
põlvkond haritlasi.
*Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlaste aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel.
*Rahva kultuuriaktiivsuse ilmekaimaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja
annaabi.ee 
