Judaism
teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub
mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi
kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi
rahvusest.6
Äravalitud rahvas
Kogu juutide pikka ajalugu on punase joonena läbinud usk ühte ainsasse
jumalasse ja idee, et nad on jumala poolt äravalitud rahvas. Äravalitus ei tähenda aga
sugugi eesõigusi või õnne. Jätkuvate vaenamiste tõttu on juudid mõnikord öelnud, et
nad on valitud kannatuste ja leina jaoks. Äravalitud rahvast on võrreldud perekonna
esmasündinuga, kellel on suurim vastutus, kuigi kõik lapsed on samaväärsed. Iisrael
oli rahvaste vennaskonnas esimene, kelle vahendusel andis jumal kümme käsku kogu
inimkonnale.7
Tõotatud maa
Juudid nimetasid end aabrahami lasteks. Jumal andis aabrahamile juutide
pärimuse järgi aastal 2000 eKr tõotuse: "ja mina annan sulle ja su soole pärast sind