Kiirete rakenduste puhul tekivad aga kõhklused. Eetika. rakendusvaldkond on mõjutanud kõvasti antropoloogilist eetikat. Kas just peavad uuritavad kasu saama, aga vähemal ei tohi neid kahjustada. Eetiliselt tuleb kohelda ka riiki, kus uuritakse, teisi uurijaid, riiklikke institutsioone, uurimisprojekti, rahastajaid ja ka tudengeid. Ameerikas oli see patriootiline kohustus: antropoloogid peavad eeskätt silmas idama oma riigi huve. Kui riik on sõjas siis antropoloogid uurivad vaenalst, et oma riiki patriootilikult abistada (Vietnami sõda, II maailmasõda).
3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus. Korea sõda (1950-53) ja Hiina suhtumine USAsse, teistesse riikidesse. Marksism ja revisionism. 1960ndad kultuurirevolutsioon: välispoliitikas kaks Hiina vanasõna 1. “Minu vaenlase vaenalane on minu sõber” 2. “Kohtle sõbralikult oma kaugemat vaenalst ja võitle lähema vaenlasega” 1970ndad: suhted USAga paranesid! Hiina ja Venemaa:1650: esmakordselt kokkupõrked. 1689 Netšinki leping- mõlemad võitjad. 1860 Pekingi leping 1864 uus leping 1911 Venemaa provotseerib Mongoolia Hiina vastu. Keerulised suhted peale II MS: Stalin ja Mao: 1. Mandžuuria probleem 2. Kuomintangi probleem Mao ja Hruštšov ning Mao ja Brežnev: Brežnevi doktriin ja Hiina nägemus ohust 1. NL sõjaväe suurendamine Hiina piiril. 2. mereväebaas Vietnamis. 3