Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
Täis- ja ennemineviku vormide korral, mis koosnevad abiverbi olema vormist ja põhiverbi mineviku
kesksõnast, võib eitussõna ei (ep) liituda abiverbi ette eitavaks eesliiteks p, nt ei ole ela/nud e pole
ela/nud, ei ole teh/tud e pole teh/tud, ei ol/nud rääki/nud e pol/nud rääki/nud, ei ol/nud köhi/tud e pol/nud
köhi/tud.
Nii eitussõnu pole kui ka ära võib käsitada vaegmuuteliste verbidena, sest ka ära liidab endaga
kõneviisi tunnuseid ja pöördelõppe, nt är/ge/m ela/ge/m, är/gu ela/gu.
Nt är/ge/m luge/ge/m > kõnekeelne är/me loe/me > kõnekeeles veelgi lühenenud är/me loe (viimane
pole seni õigekeelsuslikult heaks kiidetud).
22. Verbi tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused).
1) tüve silpide arv, mida võib verbil olla 1–5. Verbi muutmine sõltub sellest, kas tunnus või lõpp liitub
annaabi.ee 
