teist liiki loomi. Nt. sipelgapesas elab msg. sipelgamanulasi. Pedoindikatsioon mullastikutingimuste tuvastamine organismide, pms. õistaimede järgi. Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. P-i kuuluvaks loetakse ka metsakõdu ja turvas. P-i tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist mitme meetrini. Peinotsönoos e. vaegkooslus äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (nt. raba). Pestitsiidid mürkkemikaalid kahjulike organismide hävitamiseks. Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndi metsad vastavad kaitse-eeskirjast tulenevalt kas hoiu- või kaitsemetsa kategooriale.
taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused moodustavad suktsessioonirea (koosluste vahetumise rea). Vastand järgkooslusele on püsikooslus. 6) Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitleda kui kliimaksit (koosluste arengurea suhteliselt püsivat lõppjärku). 7) Põliskooslus s.o. isetekkiv (loomulik) fütotsönoos, st. taimekooslus looduslikus põlistaimkattes. 8) Vaegkooslus äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (näit. raba). Milliseid organismirühmi kooslusse haaratakse, oleneb uurimise eesmärgist. Looduses esinevad kooslused erinevad üksteisest liigilise koosseisu, erinevate liikide arvukuse ja selle poolest, kuidas nad funktsioneerivad. Koosluste omadused moodustuvad nendesse kuuluvate organismide omadustest ja vastastikustest suhetest