Lugemis-ja kirjutamisraskused
kirjutamise ajal enesega rääkimine;
kirjutamise ajal käe liikumise jälgimine paberil;
sõnade vahele tühikute jätmise raskused (kord puuduvad, kord liiga pikad tühikud);
vale pliiatsihoid ( liiga tugevalt/nõrgalt);
soovimatus kirjalikke ülesandeid teha.
(Dyslexia-SPELD Foundation)
Eesti keeles tekitavad düsgraafikutele enim raskusi kolm häälikupikkust, välted ja nõrgad
sulghäälikud. Riigieksamikirjandi hindamisel rakendatakse vaegkirjutajatele diferentseeritud
hindamisjuhendit, kus vigadeks ei loetud häälikupikkuse kirjutusvigu. Alates 2008. aastast on
õpilastel, kes düsgraafia tõttu sooritasid kohustusliku emakeele riigieksami mitterahuldavalt,
õigus valida riigieksam mõnes teises õppeaines. (Lugemis-ja kirjutamisraskused)
9
2. ANALÜÜS
2.1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega lapsed Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides
annaabi.ee 
