"vaegkirjeldus" - 1 õppematerjal

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Täielik eirav teadmatus: “ei tea ega tahagi teada!” Täielik intentsionaalne või ratsionaalne teadmatus: “isik ei tea, aga tahab teada või peab teada saama”. Nt kohtunik on ja peabki enne kohtumõistmist olema asjast täielikus teadmatuses. Osaline ehk pindmine teadmine: “ma tean, et Jupiteril on palju kaaslasi, aga ma ei tea, kui palju neid on…” (Põhjuslike seaduste teadmine.) Teadmatus arusaamatuses: kui lause tõeväärtuseks on ‘vaegkirjeldus’ (“Kuu koosneb mitmetest kivimitest.”) Agnostiline hoiak (hoidumine uskumusest või oletusest): “tahaks teada, aga kuna ma ei näe võimalust seda teada saada, jätan küsimuse kõrvale.” Küsimuse seisund ehk intentsionaalne ja ratsionaalne osaline teadmatus: “tean, mida ma ei tea, sestap tean, mida küsida!” Teadmise vastand on eksimus. Kui S oletab, et p ja p on tõene, siis on tõepärane hüpotees. Kui